16.osa

Kui Anni oli oma toast tagasi jõudnud ja Joe tuppa sisenenud, ootas Joe teda juba voodis. Anni vaatas korraks Joe poole, kes nägi seal voodis veel armsam välja kui päriselus. Joel oli selline nägu peas, et kui sa viie minuti jooksul siin minu juures ei ole, siis ma solvun ja ei räägi sinuga enam mitte kunagi. Anni kihistas seda nägu nähes vaikselt naeru.
Anni:“ Ma käin ja vahetan riided magamisriiete vastu ära ja siis tulen.”
Joe noogutas selle peale. Kohe kui Anni oli duširuumi kadunud jäi Joe mõttesse.

„ Ohh, kuidas ma küll nii armsa ja hooliva inimese otsa võisin sattuda. Ma pean selle eest oma isa tänama. Tema ju oli see, kes pakkus oma endisele kooliõele, et nad võivad meie juures elada. See oli ju peale seda kui Anni ema ja isa lahutasid. Ohh, ma olen õnnelik. Ma mäletan väga hästi seda päeva, kui isa meile ütles, et tema kunagine kooliõde kolib meie juurde ja temaga tuleb kaasa üks meie vanune tüdruk. Ma alguses protestisin selle vastu kuna arvasin, et ta on ilge mõrd. Aga siis kui mu ema ja Frankie tagasi tulid ja nad olid Anni ja tema emaga kokku saanud ja kui ma esimest korda Annit nägin... Ohh kuidas ma ei suutnud temalt silmi ära võtta. Ta oli selline ülimalt nunnu ja armas. Ja siis kui ma temaga esimest korda rääkima hakkasin siis sain aru, et ta on hästi sõbralik ja armas tüdruk. Ma vist armusin temasse esimesel silmapilgul.”

Joe mõtlemist katkestas Anni, kes oli tagasi. Anni ronis Joe kõrvale ja jäi teda jälgima. Nii nad siis vaatasid üksteist vastamisi ja sosistasid üksteisele kui väga nad üksteist armastavad ja kui palju nad teineteisest hoolivad.

Hommikul oli esimesena üleval Nick, kes ei suutnud kuidagi magada. Kuna tal oli mõtetes ainult Hedi meeles. Ta tahtis nii väga talle helistada ja kutsuda ta koos oma õega nende juurde. Siis võiksid nad kõik käia surnuaial ja siis minna Frankiega lõbutsema. Nick võttis istet köögilaua taga ja vaatas ainult ühte punkti ja mõtles Hedist. Kuid korraga astus sisse Anni, kellel samuti oli uni läinud ja otsustas, et teeb poistele ja vanematele süüa. Nii ta siis tuligi vaikselt kööki. Niipea kui ta kööki jõudis, leidis ta sealt Nicki, kes vaatas aknast välja ja ei liigutanud. Anni arvates oli ta lihtsalt omas maailmas. Anni liikus vaikselt Nicki selja taha ja sosistas talle kõrva:“ Nick, kellest sa siin unistad.“
Kohe kui Anni sai selle öeldud ehmus Nick ja kiljatas. Anni hakkas vaikselt itsitama. Nick vaatas Annile otsa ja küsis siis:“ Ja miks sa ei maga. Mis??? Oh, ma siin mõtlesin Hedi peale. Ma lihtsalt ei suuda enam vist mitte milleskist mõelda. Ma sooviks teda näha.“
Anni:“ Aga miks sa siis ei helista talle?“
Nick:“ Ma unustasin temalt numbrit küsida ennem kui me ära hakkasime eile tulema.“
Anni hakkas naerma ja lõi vaikselt Nicki ja ütles:“ Oh, sind ohmukest küll. Aga sul on täna hea päev kuna eile kui nad siia tulid ja ma teada sain, et Hedi on minu vana sõbranna siis ma küsisin tema käest numbri ja ma annan selle sulle ja sa saad ta koos meiega surnuaeda kutsuda ja siis viime kambakesi Frankie välja lõbutsema.“
Nick muutus seda kuuldes õnnelikuks ja võttis Annilt tema numbri ja ütles talle veel enne:
“ Ma lähen helistan talle kohe ja kutsun ta siia.“
Anni:“ Ei jumala eest ära talle praegu helista, arvatavasti ta magab alles. Vaata mis kell on?“ Nick vaatas siis kella ja nägi, et kell saab alles 20 minuti pärast seitse. Ta imestas, et ta nii vara üles oli saanud ja mida Anni nii vara siin teeb.
Nick:“ Olgu ma siis ei helista. Aga ikkagi, mida sa siin nii vara üleval teed? Kas Joe ei lase magada?“
Anni:“ Oh ei, asi pole Joes. Lihtsalt uni kadus ära ja ma siis mõtlesin, et hakkan teile siin süüa tegema.“
Nick“ Aga kas ma võin sind aitada? Ma pole juba ammu midagi teinud köögis ise.“
Anni:“ Ikka võid.“
Ja nii hakkas köögis vaaritamine pihta.