14. osa

Kui Kevin ja Helena olid majast väljunud liikusid Joe ja Anni koos Frankiega üles korusele, et Frankie magama viia. Nad otsustasid, et istuvad nii kaua väiksekese toas kui too magama jääb. Joe ja Anni võtsid istet voodist eemal asuvatele toolidele ja jälgisid Frankied kes sulges silmad ja proovis magama minna. Nii poole tunni pärast kui Joe ja Anni olid kindlad, et Frankie magab lahkusid nad poisi toast. Nad olid saanud minna tagasi alla korusele ,kui avastasid, et kõik külalised on juba lahkunud. Poiste ema tuli nende juurde ja õnnitles neid veel kord. Ema:“ Joe, kullake ma olen sinu üle nii õnnelik,et sa oled leidnud endale sellise tubli ja särava tüdruku nagu Anni. Ma olen teie üle uhke.Kas sa annad sellest teada ka avalikusele, et te käite või hoiate seda veel saladuses?“ Joe vaatas Annile otsa ja siis ütles:“ Me hoiame seda hetkel veel saladuses. Me anname sellest teada siis, kui on õige aeg. Hetkel me lihtsalt ütlesime seda selleks , et Frankiele rõõmu valmistada. Ta tuli minu juurde sellel päeval kui me Anniga otsustasime,et hakkame käima, sellise jutuga, et see oleks eriti armas kui mina ja Anni käiksime. Nii me siis Anniga mõtlesime selle üle.Mõtlesime selle välja, et anname sellest teada siis kui Frankiel sünnipäev on.Ema ma ise olen ka väga õnnelik selle üle, et ma Annit kohtasin. Ma ei tea mida ma teinud oleksin, kui Anni oleks mulle ''ei'' öelnud. Ma oleks arvatavasti midagi hullu korda saatnud. Ema ma tõesti olen jälle õnnelik. Kõik mis minuga peale Mari lahkumist juhtus. Ma poleks elu sees osanud mõelda, et ma võin kunagi jälle õnnelik olla.“ Joe vastas emale ja tegi talle suure suure kalli. Anni kes kõike seda pealt oli jälginud hakkas huvi tundma, kes oli Mari. Ta otsustas, et küsib seda Joelt, kui nad kahekesi on. Kui nad olid kallistamise lõpetanud küsi ema:“ kas te Kevint, Nicki ja Frankiet olete näinud? Nad kõik kolm on kusagile kadunud?“ oli Denise mures. Joe:“ Me panime just Anniga Frankie magama. Ta tuli selle palvega meie juurde, kuna ta ei tahtnud sind segada. Kevin just jooksis välja arvatavasti läks ta Helenat saatma ja Nick on koos Hediga.'' Denise:“ Ohh tore siis,ma loodan, et Nicil ka veab ja ta leiab omale õige armastuse. Kevinile vist meeldib Helena ma vaatan?“ Ema jättis Joe ja Anni jälle kahekesi. Nad otsustasid, et lähevad üles Joe tuppa. Nad liikusid terpist üles üksteiselt käest kinni hoides. Kui nad olid Joe toas oli paras aeg küsida kes see Mari on. Anni:“ Joe, kullake ma ei tea, kas seda on hea küsda aga mind hakkas huvitama, kes see Mari on kellest sa ennem oma emale rääkisid.“ Joe istus Anni kõrvale ja vaatas talle silma. Joe:“ Tegelikud tahtsin ma seda sulle nii või naa rääkida kunagi. Aga tore, et sa seda nüüd küsisid.Hea on kui sa sellest nüüd teada saad. Mari on tüdruk kellega ma aasta tagasi käisin. Ma olin tõsiselt temasse armunud ja tema ka minusse, aga ühel päeval ta lihtsalt võttis endalt elu. Ma ei tea siiani miks. Ta jättis mulle ühe ümbriku, aga ma ei ole suutnud seda siiani veel lugeda. Ma lihtsalt ei julge seda teha. Ma kardan midagi. Me olime Mariga väga õnnelikud,me suutsime mõelda juba ühisele perele, aga näed mis juhtus. Peale seda kui ma leidsin Mari tema kodust vannist ja surnuna läks kõik mul alla mäge. Ma ei tahtnud enam muusikaga tegeleda, aga Nick ja Kevin suutsid mind ümber veenda, et ma muusikaga jätkaksin. Alles viimased kaks kuud olen ma suutnud olla selline nagu ma olin enne seda kui see toimus. Ma ei söönud, ega saanud korralikult magada. Sellest tuli suur skandaal.“ Joe oli hakkanud nuttma kui ta sellest rääkis. Anni võttis Joelt ümbert kinni ja kallistas teda kõvasti. Anni:“ Seda on nii kurb kuulata, aga kas sa ei arva, et oleks aeg see ümbrik avada ja lugeda mida ta sinna kirjutas. Ma olen sulle toeks.“ Joe noogutas ja läks kapi juurde . Võttis ühe väikse karbikese ja istus tagasi Anni juurde ning võttis sealt karbi seest ühe ümbriku. Ta asetas karbi oma kõrvale ja vaatas ümbriku. Ta ei suutnud ikka veel seda avada. Ta andis selle Annile ja palus:“ Anni kullake, äkki sa loeksid ise selle ette, ma ei suuda seda ikka veel teha.“ Anni võttis ümbriku ja avas selle. Ta võttis sealt seest kirja ja asetas tühja ümbriku voodile. Ta voltis selle lahti ja hakka vaikselt seda ette lugema. Seal olid järgmised read.
„Kalls Joe, tea, et ma armastan sind elulõpuni, aga kahjus ma ei suutnud enam selle murega toime tulla. Ma ei oskand sulle seda kuidagi seletada. Kas sa mäletad seda päeva kui meil oli kõige suurem tüli, kus me kumbki ei rääkinud teine teisega kaks päeva kuni sa ise tulid ja palusid minu käest andeks? Ma petsin sind sell päeval. Ma magasin sinu parima sõbraga. Ma jäin temast rasedaks ja ei tahtnud seda last, aga ma ei suutnud teda ka alles jätta. Aborti ma ei tahtnud. Ainus võimalus oli sellest lapsest vabaneda siis kui ma ise surma saan. Nii ma otsustasin, et ma kirjutan sulle selle kirja, et sa saaksid teada miks ma seda tegin. See oli üks põhjus miks ma seda tegin aga teine põhjus on see, et ma tean, et kunagi tuleb aeg, kui sa mind enam ei armasta, et sa leiad endale kellegi teise kes väärib sind palju rohkem kui mina. Ma soovin sulle sinu tulevikus elus palju õnne ja armastust. Ma tean, et see on sulle suur takkistus aga ma tean, et sa saad sellest üle. Tea et ma armastan sind igavesti. Sa olid ainuke hea inimene kes mul oli. Kui sa seda kirja loed siis palun ütle oma emale ja isale, et nad olid kõige vahvamad vanemad kes mul olnud on. Ma armastasin neid sammuti. Nickile ja Kevinile võid nii palju öelda, et varsti tuleb nende aeg kus nad saavad õnnelikud olla. Nickile ka nii palju, et ma tunnen talle kaasa Merlini surma üle. Mul on südamest kahu, et teie pere on tabanud kaks surma ühel ajal. Frankinile võid öelda, et ta oli kõige imelisem väike poiss keda ma teadnud olen. Joe ma armastan sind väga. Ma loodan, et kui sa seda kirja loed siis sa ei ole vihane.

Sind alati armastav Mari!!!“

Anni lõpetas lugemise ja vaatas, et Joe nuttis. Ka Annile tulid pisarad silma. Ta andis Jole kirja. Joe pani selle tagasi karpi ja võttis sealt välja ühe pildi. Ta andis selle Annile ja ütles:“ Selline nägi välja Mari.“ Anni vaatas pilti ja pidi tõdema, et tüdruk oli tõesti viimase peal ilus.