Kolmas osa

Kolmas osa.

Sõit on täpselt kestnud kaks tundi. Ja kaks igavat tundi on veel vaja sõita. Ma kohe ei tea, kuidas ma suudan selle aja üle elada. Pealekauba minu taga on üks väike poiss, umbes 8 aastane ja ta kogu aeg tahab minuga rääkida. Vähemalt ma arvan nii. Ta kogu aega raputab minu tooli ning iga kord, kui ma näo tema poole keeran, siis ta vaatab mind nii imelikult. Selline tunne, et ta ei suuda ühtegi sõna oma suust välja öelda. Tema ema juba vabandas minu ees ja ütles, et Frankie pole juba kaks nädalat kedagi kiusata saanud ja nüüd, kui tal on veel ainult paar tundi aega, et oma suuremaid vendi kiusama hakkata, siis arvatavasti ta harjutab ette. Minu meelest oli se väga armas kui suuremad vennad lubavad väiksematel ennast kiusata ning mängivad nendega.

Oli veel möödunud tund ja ma olin magama jäänud, kuid järsku ma ärkasin, sest ma kuulsin jälle sedasama lugu, mida ma olin kodus kuulanud. Kui hakkas kostuma refrään hakkasin ma vaikselt kaasa laulma. Järelikult oli refrään selle mitmeid kordi kuulamisega meelde jäänud. Vaatasin korra kõrvale, et näha millega ema tegeleb. Ta oli parasjagu juttu ajamas meie selja taga istuva naisega. Selle sama väikse poisi emaga.

Varsti oli kuuda, kuidas lennukikapten ütles, et me maandume poole tunni pärast. Peale seda tutvustas ema mind Denisele. Ema ütles, et see on tema vana kursavenna naine ja tema juurde me lähemegi elama seniks kuni ta endale uue töö ja elamise leiab. Ma naeratasin talle ja tutvustasin ennast. Denise ütles veel et tema mees ja kolm poega tulevad neile lennujaama vastu. Denise rääkis veel palju nendest. Üks poistest pidi olema minuga peaaegu sama vana. Tema nimi oli Joe. Denise rääkis veel palju oma imearmast perekonnast. Nagu ma siis teada sain, siis perekonda kuuluvad neli venda Kevin, Joe, Nick ja pisike Frankie. Nad elavad imeliusas majas. Kui nüüd aus olla siis ma isegi juba tahan teistega tuttavaks saada. Pisike Frankie kiindus minusse juba esimestel minutitel kui ma temaga natuke juttu tegin. Ja mina temasse. Minu meelest oli tema vist ainuke 8 aastaseid poisse kes oskas ühe ainsa hetkega panna endasse kiinuma. See pool tundi läks kiiresti. Minu meelest alles kapten ütles, et maantumine on poole tunni pärast kui kõlas järgmine ütlus kõlarites. Kust oli aru saada, et tuleb turvavööd kinnitada kuna me hakkame maantuma.

Kui ma nüüd päris ausalt teile ülestunnistan, siis ma tegelt olin juba pisut närvis. Kas ma ültse meeldin ülejäänud perekonnale. Kas ma saan siin palju tuttvaid. Kuid järsku mulle meenus, et minu kunagine parim sõbranna kolis juu samuti Usa’sse. Hedi oli tema nimi. Me saime temaga tuttavaks lasteaias ja meist sai kohe esimesel päeval lahutamatud sõbrad. Kuni ühel päeval tuli Hedi mulle külla ja ta oli kuidagi näost ära. Ta ütles, et ta ema kolib ära, sest ta ei suutnud enam siin Eestis olla. Peale tema isa surma on kõik läinud valesti ja ema tahab tal uut elu alustada, sellised olid tema sõnad. See juhtus nii umbes poolteist aastat tagasi. Peale seda, kui Hedi USse kolis olime me temaga ainult mõned korra kohtunud kui Hedi käis Eestis oma vanaemal külas. Ja me suhtlemine on jäänud näruseks. Ainult msn-i teel. Aga kui ma nüüd ise hakkan samuti USas elama oleks tore kui ma temaga soojendaks oma vanad suhted üles. Ta ikkagist on mu parim sõbranna siiani.

Kohe kui olen koju jõudnud ja ennast sisse seatnud lähen ma msn-i ja räägin temaga. Aeg oligi juba seal maal kui me lennukist maha tulime. Olime kõik neljakesi oma pagasid võtnud ja hakkasime siis liikuma Denisi kannul, et leida tema mees. Liikusime järjest välja päesu poole, kui järsku Frankie hakkas karjuma, sest ta oli näinud oma venda. Ma vaatasin ühtelugu sinna poole kuhu Frankie oli jooksnud. Kui ta kohale oli jõudnud, kallistas teda üks nii umbes minu vanune poiss.
Liikusime siis koos Denisiga ka sinna. Kui olime kohale jõudnud tervitas Denise oma poegasid ja meest. Pärast nende tervitamist sõnas Denise:" Vaata kelle ma lennukist kinni püütsin." Paul vaatas ja tundi mu ema ära ja nad tervitasid samuti. Mu ema tutvustas mind Paulile. Paul tuli ja kallistas mind samuti nagu ta oli teinud mu emaga. Siis oli aeg tutvustada kõiki teisi. Ja nagu ma teada sain siis see poiss keda Frankie hüüdis ja keda ta esimesena kallistas oli Joe.

Ausalt ma pean tunnistama Joe oli üli kuum. Ma kohe ei saanud ma kohe pidin teda jälgima. Ta tuli minu juurde ja küsis:" Kas ma võin su kotid autosse tassida?" Ma ei suutnud mitte midagi selle peale öelda vaid noogutasin Ta võtis mu pagasi ja hakkas liikuma. Ma kohe tuntsin kuidas mu nägu üleni punaseks muutus.